TALLINNA TOOMKOOL       Schola cathedralis Tallinnensis

Vilistlased

Johann Koell (surnud 16. mai 1540 Tallinnas) – esimese säilinud eestikeelse raamatu autor.

 



Bengt Gottfried Forselius (1660 Harju-Madise kihelkond-1688 Läänemerel) – rajas Tartusse koolmeistrite seminari (pani aluse hilisemale eestlaste kõrgele kirjaoskusele), kirjutas aabitsa, juurutas ä-tähe eesti keeles, loobus täishääliku pikkust märkivast h-tähest. Tema isa oli Toomkooli rektor, aga tema enda puhul siiski kindlad andmed Tallinna toomkoolis õppimise kohta puuduvad, kuid seda on oletatud.

Friedrich Gustav Arvelius (16. veebruar 1753 Tallinn – 25. juuli 1806 Tallinn) - tema peamiseks tööks on saksa keelest eesti keelde tõlgitud jutud ning luuletused, mis olid õpetlikud ja talurahvast manitsevad



Eduard Philipp Körber (17. juuni 1770 Tori – 12. veebruar 1850 Tartu ) - oli Võnnu luteri koguduse õpetaja, kes tegi mitmeid uurimusi Liivimaa linnade, losside ja kirikute kohta, samuti uurimusi numismaatika alalt ja Võnnu kihelkonna ajaloost.



Adam Johann von Krusenstern (19. november 1770 Hagudi mõis – 12. august 1846 Kiltsi mõis) – tegi ümbermaailmareisi.



Johannes Burchart VIII (11/22. märts 1776 Tallinn – 6/18. märts 1838, Tallinn) oli Tallinna arst ja Raeapteegi omanik.

PiltFabian Gottlieb von Bellingshausenjpg




Fabian Gottileb von Bellingshausen (20. september 1778 Lahetaguse mõis, Saaremaa (Kaasajal jääb kunagine mõis Salme valda Saare maakonnas). – 25. jaanuar 1852 Kroonlinn) – avastas Antarktika maailmajao.

 


Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar) 1792 Järvamaa Piibe mõis (kaasajal jääb kunagine mõis Rakke valda Lääne-Viru maakonnas). – 28. november (16. november) 1876 Tartu) – avastas munaraku. Ta oli Eesti kahekroonise peal.


Carl Abraham Hunnius (23. juuli/3. august 1797 Tallinn – 28. aprill/10. mai 1851 Haapsalu) - asutas Haapsalu kuurordi.




Werner Zoege von Manteuffel (13. juuli 1857 Määri mõis (Väike-Maarja) – 14. märts 1926 Tallinn) sai Vabadussõja ajal vabatahtlikult sõjaväearstina töötamise eest Vabadusristi. Tema juhatusel rajati Tartus Kuradisild ning ta oli Vene keisri Nikolai II auihuarst.



Eduard Gustav von Toll (14. märts (vkj 2. märts) 1858 Tallinn – 1902 Ida-Siberi meri) - polaaruurija, kes hukkus Ida-Siberi merel. Tema ekspeditsiooni eesmärk oli Kara ja Ida-Siberi mere hoovuste uurimine, varem avastatud saarte uurimine ja tundmatute saarte otsimine, sealhulgas hüpoteetilise Sannikovi maa avastamine ja uurimine.


Eduard Ahrens (3. aprill 1803 Tallinn – 19. veebruar 1863 Kuusalu) – Kuusalu kirikuõpetaja ja tänapäevase eesti keele ortograafia looja. Tal käis Kuusalus külas ka Soome rahvuseepose "Kalevala" autor Elias Lönnrot.



Alexander Theodor von Middendorff (6. august 1815 Peterburi – 16. jaanuar 1894 Hellenurme (küla Valga maakonnas, Palupera valla keskus) – ornitoloog, kes uuris lindude rännet.






Hellmuth Weiss (23. oktoober (vana kalendri järgi 10. oktoober) 1900 Tallinn – 10. aprill 1992 Marburg) - ajaloolane, kes avastas Wanradti ja Koelli katekismuse katked, mis on esimene säilinud eestikeelne raamat.



Paul Johansen  (23. detsember (vana kalendri järgi 10. detsember) 1901 – 14. aprill 1965) - töötas Tallinna Linnaarhiivis ning uuris peamisel Tallinna ja Põhja-Eesti varasemat asustus- ja agraarajalugu.



Ragnar Nurkse (5. oktoober 1907, Käru mõis, Pärnumaa – 6. mai 1959, Mont Pélerin, Šveits) - majandusteadlane, kes uuris rahvusvahelise rahandustasakaalu, sh riikide maksebilansside tasakaalustamise küsimustele. 





Pildid  Tallinna Toomkooli vilistlastest on joonistanud Tallinna Toomkooli õpilased.